Kunst antropotseeni ajastul

Kuigi inimesed on keskkonda mõjutanud aastatuhandeid, on meist alles viimase saja aastaga kujunenud kogu planeeti muutev jõud. Teadlaste arvates oleme praeguseks astunud uude ajajärku: inimese ajastusse ehk antropotseeni. Läbi aegade suurim kunsti ja keskkonna suhteid vaatlev näitus Eestis pakub võimalust uurida ja avastada, kuidas kunst kajastab inimtegevuse mõju keskkonnale – seda nii kunstiajaloo kui ka kaasaegse kunsti varal.

Olulisemate teemadena võetakse vaatluse alla põlevkivitööstus, tööstuslik põllumajandus ja kalapüük, turba kaevandamine ja rabade kuivendamine ning metsatööstus – kõigil neil tegevustel on olnud ja on siiani suur keskkonnajalajälg, mis ulatub ka Eestist kaugemale.

Keskkonnaajalugu pakub võimaluse vaadata uue pilguga Eesti kunstiajalugu, sh tuntud klassikute nagu Oskar Hoffmanni või Julie Hagen-Schwarzi, Eerik Haameri või Siima Škopi teoseid. Teisalt on see andnud uue tähenduse ka mitmetele vahepeal unustusse vajunud teostele. Näeme, kuidas kunstis peegelduvad loomade, taimede ja maavarade üha intensiivsem ekspluateerimine ning lubadused progressist ja küllusest. Samas saab näitusel veenduda, et keskkonnakaitse ei ole Eesti kunstis ja kultuuris kaugeltki uus nähtus. Keskkonnaprobleemid tõusevad jõuliselt esile juba 1960. ja 1970. aastate vahetusel Kristiina Kaasiku, Jüri Palmi, Tiit Pääsukese, Ludmilla Siimu, Olga Terri ja teiste kunstnike loomingus.

Ajalooliste teostega astuvad dialoogi viimastel aastatel loodud kaasaegsed kunstiteosed, millest nii mõnigi seostub tihedalt keskkonnaaktivismiga. Lisaks on just selleks näituseks loonud uued teosed kunstnikud Evy Jokhova, Edith Karlson, Mari-Leen Kiipli, Laura Linsi ja Roland Reemaa, Laura Põld ja Lou Sheppard ning Ivar Veermäe.

Keskkonnateadlik ja jätkusuutlik on ka näituse kujundus, mis testib võimalusi kunsti- ja näituseloome jalajälje vähendamiseks ning kutsub ka külastajat seda märkama. Katsetatud on erinevate ökoloogiliste värvidega ning näitusegraafika on loodud moel, mis võimaldab pärast näituse lõppu see kasvõi komposteerida. Saalis kutsuvad infolipud külastajat märkama nii rohepöörde võimalusi muuseumis kui ka kitsaskohti näituse ja kunsti tegemise köögipoolelt.

Näitusega paralleelselt valmib kestliku näituse mudel – näituseasutustele suunatud informatiivne ja inspireeriv tööriist, mis jagab praktilisi nõuandeid jätkusuutlikuks näituseloomeks ning sisaldab Eesti konteksti arvestavat kalkulaatorit näituse süsinikuheite arvutamiseks. Mudelit, mis valmib lõplikult sügisel, koostab näituse meeskond koostöös Eesti Kunstimuuseumi keskkonnahoiu töörühmaga.

Kuraatorid: Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja

Roheliste praktikate kuraator: Karin Vicente

Näituse kujundus: LLRRLLRR (Laura Linsi, Roland Reemaa)

Graafiline disain: Maria Muuk

Koordinaator: Triin Tulgiste-Toss

Näituse korraldaja: Aleksander Meresaar