Maailma suurlinnades on linnaaiandus (community gardening - ingl. k.) linnakeskkonnas aina kasvav trend. Näiteks 2016. aastal käivitati Pariisis programm, mille eesmärk oli muuta Prantsusmaa pealinn 2020. aastal oluliselt rohelisemaks linnaks, kui varem. Rohealasid otsustati rajada lausa 100 hektarit. Põhiliselt võeti tihedalt asustatud linnas kasutusele katusealad, mis muudeti elujõulisteks mahelinnaaedadeks (Terviseedenduse rehabilitatsiooni kompetentsikeskus, 2021) .

Tallinnasse jõudis teadlik linnaaiandus  2011. aastal, kui Uue Maailma Selts rajas oma  kogukonnaaia. Kui esimestel aastatel toimisid kogukonnaaiad vaid väikese grupi entusiastide toel, siis viimastel aastatel on Tallinna linn teadlikult panustanud kogukonnaaedade toetamisse.

2016. aastal toimunud Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardi ideekorje raames valiti strateegiliste ideede hulka ka kogukondlik linnapõllumajandus. Järgnevalt kaardistati ideekorjena võimalike linnaaedade asukohti ja linnaaiandusest huvitatud kodanikke ning  jagati selle põhjal istutuskaste. Nüüdseks asuvad aiad juba kõikides linnaosades ja asumites. Hetkeseisuga on Tallinnas rajatud kokku üle 120 linnaaia, sealhulgas 21 kogukonnaaeda, ülejäänud on õppeaiad koolides ja lasteaedades.

Tallinna linnaaianduse projektijuht Maria Derlõši sõnul on kogukonnaaed üks tööriist, mille vahendusel inimesed saavad kokku tulla ja midagi koos ära teha. Peale aiandustegevuse korraldatakse kogukonnaaedades mitmeid erinevaid keskkonnahariduslikke kultuurisündmusi. Tänuväärne on ka fakt, et hariduslikes ja sotsiaalsetes tegevustes saavad osaleda ka lapsed, kellel mujal aiandusega tegelemisvõimalust pole.

Tallinnas rajati 2019. aastal mustamäelastele suunatud kogukonnaaed, et arendada sotsiaalset sidusust ning pakkuda erinevaid kultuurisündmuseid. Praeguseks on muidugi tekkinud Tallinnas veelgi kogukonnaaedu.

Tartus on mitmeid väiksemaid kogukonnaaedu, ent kaks suurimat on Hiinalinnas Jaamamõisa aiad ning Maheaed. Viimane loodu 2021 kevadel ning peaks olema suurim Eestis ligi kaheksahektariline sedasorti ühisaed (Punamäe, 2021). Maaülikooli juurde loodi kogukonnaaed 2021 aastal permakultuuri põhimõtetele tuginedes, st taimed kasvavad segamini ja toetavad üksteist. Aias järgitakse ka mahepõllumajanduse printsiipe ehk sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata (Eesti Maaülikool i.a.).

Pärnus ei ole linnaaiandus veel kahjuks suurt populaarsust kogunud, kuigi huvilisi ja aktiviste on. 2021. aastal oli toodi välja kaasava eelarve ideehäki raames aktiivsete pärnakate poolt välja mõte rajada Steineri aeda kogukonnaaed (Pärnu linna koduleht, 2021).

Kokkuvõtteks võiks siiski öelda, et kogukonnaaedade liikumine Tallinnas ja teistes Eesti linnades on aina arenemas, aedu tekib juurde, inimeste huvi ja teadlikkus sellise kogukondliku võimaluse vastu suureneb ja tahaks loota, et see annab üha rohkematele inimestel võimaluse panustada kestlikku arengusse, oma toidulaua rikastamisse  ning kogukonnatunde suurendamisse.

Huvi korral leiab soovija ideid ja kaasamõtlejaid spetsifiilistest Facebooki gruppidest :
Nt Linnaaiandus https://www.facebook.com/groups/292184717798543/

Pelguaed https://www.facebook.com/Pelguaed

Mustamäe Aed https://www.facebook.com/mustamaeaed

Pae aed https://www.facebook.com/groups/paeaed/

Tartu Maheaed  https://www.facebook.com/tartumaheaed

Artikkel on sündinud koostöös Tallinna Ülikooli tudengitega ELU- projekti raames