SDG indeks on hinnang iga riigi üldisele võimekusele 17 kestliku arengu eesmärgi täitmisel, andes igale eesmärgile võrdse kaalu. Skoor tähistab riigi positsiooni halvima võimaliku tulemuse (skoor 0) ja lõppeesmärgi (skoor 100) vahel. 2023. aasta SDG indeks sisaldab 97 globaalset näitajat.

• SDG indeksi TOP 20 riiki kuuluvad Euroopa Liitu.
• Esikolmikusse kuuluvad jätkuvalt Soome, Rootsi ja Taani. Samas ükski riik neist ei oma maksimaalset skoori. Kõik riigid jätkuvalt seisavad silmitsi suurte väljakutsetega kestliku arengu saavutamisel, eriti, mis puudutab kliimaprobleeme, mitmekesisuse tagamist, kestlikku toidusüsteemi jms.
• Eesti on toodud eraldi välja ka kui üks viiest riigist, kus on suurim osakaal eesmärgi juba saavutanud SDG-dest,. Teised neli riiki, mis on suutnud SDG-de saavutamisel edu hoida, on Tšehhi, Taani, Läti ja Slovakkia.

Eesti hoiab jätkuvalt SDG indeksis 10. kohta skooriga 81,7 punkti. Eesti tugevuseks tuuakse välja heade tulemuste saavutamist SDG 4-s (kvaliteetse hariduse tagamine) ja SDG 15-s (elurikkuse ja maismaaökosüsteemide hoidmine).

Kõige suuremad väljakutsed on SDG 2-s (taimse toidu osakaalu tõstmine ning lämmastikväetiste kasutamine ja maakasutuse tõhusus), SDG 12-s ( säästvate tarbimis- ja tootmisviiside kasutamisele võtmine) ning SDG 13 (kliimameetmete rakendamine).

Raport mõõdab ka ülekanduvate mõjude skoori (spillover score), mis paraku Eesti puhul vajab parandamist. Ülekanduvate mõjude indeks hindab riigi tegevuste positiivset või negatiivset mõju teiste riikide suutlikkusele saavutada kestliku arengu eesmärke. Kõrgem skoor tähendab, et riik põhjustab rohkem positiivseid ja vähem negatiivseid kõrvalmõjusid. Eesti skoor on 63,79, mis viib meid mõjude skooris 146. kohale. Peamised negatiivsed komponendid on siin impordiga seotud CO2 ja lämmastiku heitkoguse mahud.

Riigikantselei koordineerib säästva arengu teemasid Eestis.

Vaata riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuid Tõetammelt.

Tutvu kestliku arengu raportiga ja andmetega.