Kas oled mõelnud, miks tundub inimeste käitumine mõnikord nii kummastav ja vastuoluline? Kuidas saab sama inimene olla häälekalt rohepöörde vastu, ent käituda igapäevases elus kestlikult? Kuidas läheb nii, et inimesel on parim kavatsus, aga teostuseni ta kunagi ei jõua? Millega seletada seda, et sama inimene otsustab ühel korral ühtemoodi ja teisel korral teistmoodi?

18.09 tutvustati Riigikantselei ellukutsutud projekti, mis annab sügava ja süsteemse vaate inimeste käitumise mõistmiseks kliimakriisi ajastul. Töö tulemuseks oli raamistik, mille abil mõista inimeste otsustamise konteksti ning suur hulk lahendusi ja näiteid mujalt maailmast, kuidas muuta kestlikud valikud inimeste jaoks lihtsamaks, kättesaadavamaks, mugavamaks, taskukohasemaks ja seeläbi ka eelistatumaks. Neid ideid võib rakendada väga erinevatel tasemetel – olgu selleks riiklik meede, kohaliku omavalitsuse algatus, külaseltsi või korteriühistu ettevõtmine või hoopis ümberkorraldus mõnes koolis, ettevõttes, kontorihoones, arendatavas elamurajoonis.

Ürituse avas kliimaminister Kristen Michal. Projekti tulemusi tutvustasid Andero Uusberg (Tartu Ülikool), Mari-Liis Öeren (Praxis), Karina Vabson (Rakendusliku Antropoloogia Keskus), Grete Arro (Tallinna Ülikool). Üritust korraldasid innotiim ja rohepöörde koordinatsioonitiim.

Teadusprojekti elluviijateks olid Rakendusliku Antropoloogia Keskus, mõttekoda Praxis ning Tallinna ja Tartu ülikoolide teadlased: antropoloogid, sotsioloogid, käitumis-, haridus-ja keskkonnapsühholoogid. Inimkäitumist uuriti seitsmes valdkonnas: elurikkuse toetamine, energiatarbimise vähendamine, keskkonnasäästlik liikuvus, liha söömise vähendamine, toiduraiskamise vähendamine, asjade kasutusea pikendamine, pakendite vähendamine ja liigiti kogumine.

Tutvu põnevate matejalidega siin ja tee kestlikumaid valikuid.